neljapäev, 17. september 2009

Hiina imed, vol. 2

Oshis, hosteli kulunud voodil

+27 ºC


Minu teine kuu aega Hiinas kujunes ootamatult poliitiliseks. Eks ma lasin sellel ise poliitiliseks kujuneda muidugi, kuna poliitiline olukord erinevates riikides on minu jaoks väga haarav teema. Lisaks külastasin teisel kuul Hiinas “poliitiliselt tundlikke” piirkondi ja kohati olin ise tunnistajaks sündmustele, kuidas Hiina oma sisepoliitikat ajab.

Hiinal on poliitikast huvitatud inimesele palju pakkuda, sest kõik mis siin puudutab poliitikat on range kontrolli all ja tavalistel inimestel ei tohiks Hiinas poliitika osas oma arvamust olla (välja arvatud muidugi see, et võimulolevale kommunistlikule parteile kiidulaulu laulda). Mina tundsin end Hiinas kui vaba mees vabalt maalt, mis tähendas, et ma mitte kuidagi ei olnud võimeline poliitikat liigitama tabuteemade hulka ja püüdsin avameelselt kohalike inimestega neil teemadel rääkida. Tuleb aga tunnistada, et see osutus palju suuremaks väljakutseks kui olin arvanud.

Siiski, tegu oli äärmiselt huvitava ja silmaringi avardava kuuga. Selle ajaga sai minust tulihingeline Hiina imedesse mitteuskuja, sõnavabaduse ja inimõiguste eest võitleja. Arvan, et kogu aastase rännaku jooksul tegin sarnasel tasemel valitseva poliitilise partei vastast õõnestustööd veel üksnes Iraanis ja Paapua Uus-Guineas. Mis on aga suur erinevus viimase kahe riigi süsteemi ja Hiina vahel, on see, et nii Iraanis kui Paapua Uus-Guineas olid kohalikud inimesed, kellega ma oma teel kokku puutusin, ise äärmiselt õnnetud oma riigikorra üle, siis Hiinas võitlevad olemasoleva süsteemi vastu vaid allasurutud vähemusrahvad. Viimased on aga süsteemi poolt nii ära hirmutatud, et nad tihti lihtsalt ei julge poliitilistel teemadel oma arvamust avaldada (midagi sarnast ei kohanud ma ei Iraanis ega Paapua Uus-Guineas). Han-hiinlased paistavad aga enamasti olevad uhked oma viimaste aastate majandusedu üle ja poliitika jäägu nende sõnul valitsuse pärismaaks...

Järgnevatel päevadel/nädalatel riputan blogisse üles mõned lood, mis on ajendatud minu külaskäikudest tiibetlaste ja uiguuride juurde. Lisaks lugudele püüan ka oma fotoseeria üleslaadimisega tasa teha selle mõnenädalase internetita elamise perioodi. Luban, et fotod saavad olema palju lillelisemad kui mu lood, sest vaatamata poliitilisele palavusele külastasin selle kuu ajaga Hiina väga erinevaid kliimavöötmeid ja olin võlutud kaunist loodusest ja maastikest, kuhu sattusin.

Tom

Kommentaare ei ole: