Erinevad temperatuurid
„Rääkige, mis Teil on homme plaanis teha?” küsis Signe. „Ö ä ü e, me mõtlesime, et me homme teeksime sellise „tööpäeva.” Et kirjutaksime oma lugusid blogisse ja ajakirjale, tuuniksime fotosid ja surfaksime internetis,” vastasin.
Meie nädal Araabia Ühendemiraatides (AÜE) kulges totaalselt teises võtmes kui senised üks kuu ja kaks nädalat välja olid näinud. Korraga olime ümbritsetud modernsest kodust, tehnika viimasest sõnast, eesti keelest ning muuhulgas ka punasest veinist ja siidrist:). Seda kõike tänu oma Eestist pärit sõpradele, Jaanusele ja Signele, kes tänasel päeval elavad ja töötavad AÜE pealinnas, Abu Dhabis.
Meie elumuutus oli nõnda suur, et vist lausa kolmel päeval seitsmest ei saanud me majast väljagi! Ehk siis peale hommikusööki „sulgesime” end maja kolmandale korrusele kontorisse, kus meie käsutuses oli juhtmevaba internet ja mitu erinevat arvutit ja väljusime sealt vaid söögikordadeks. Me ei pidanud isegi muretsema selle pärast, kuidas omal kõhtu täis saada, sest filipiinlasest lapsehoidja Rona valmistas meile nii hommiku-, lõuna- kui õhtusöögi nuumates meid erinevate köögiviljatoitudega. Seega oli meie elu Abu Dhabi kodus nagu täispansioniga sanatooriumis. Õhtud veetsime teleri taga või maja terrassil juttu ajades, ja Marika võttis aega ka vannis raamatute lugemiseks.
Siiski, mingi ettekujutuse saime ka riigist (ja vabandagu kõik pärismaalased, kellega meil selles riigis polnud mahti suhelda, mistõttu meie nägemus riigist võib olla veidi kallutatud!).
AÜE on tõeline rahvaste kompott. Tänasel päeval moodustavad kohalikud (AÜE araablased) kogu elanikkonnast umbes 20%. Ülejäänud osa elanikest on sisse rännanud. Lihtsamate tööde peal näeb ennekõike inimesi Filipiinidelt, Pakistanist, Indiast, Iraanist; valgekraed tulevad Euroopast, Ameerikast, taaskord Indiast, teistest Pärsia lahe riikidest.
Põhjus, miks nõnda erinevatest paikadest AÜE-sse elama on tuldud, pole kaunis loodus või hea kliima. 50 aastat tagasi avastatud tohutud naftavarud on AÜE-st teinud tõelise majandusime. Tänaseks pole AÜE enam ainult Lähis-Ida üks olulisemaid finantskeskuseid, vaid üks oluline osapool maailma majanduses tervikuna. Ostavad Abu Dhabi ja Dubai emiraatide riiklikud investeerimisfirmad osalusi kokku nii rahvusvahelistes pankades, suurettevõtetes kui Euroopa jalgpalliklubides. Seega pakuvad kohalikud suurettevõtted ja rahvusvaheliste ettevõtete harukontorid siin head võimalust valgekraedele üle maailma teha huvitavat tööd ja saada selle eest hästi makstud. Lisaks teenindab seda suurt ekspättide armeed siin veel suurem seltskond müüjaid, teenindajaid, majapidajaid, lapsehoidjaid, aednikke, jne. Rääkimata kõigist nendest ehitajatest, kes siia kokku on sõitnud. Kes natukegi riigis ringi sõidab, näeb, et Abu-Dhabi ja Dubai on nagu ühed suured ehitusplatsid!
Sõites Abu Dhabist Dubaisse (vahemaa nagu Tallinnast Tartusse), paistab autoaknast tühi kiviklibune kõrb. Võttes suuna Saudi-Araabia või Omaani poole muutub kiviklibune kõrb kõrgete liivadüünidega kõrbeks, selliseks nagu postkaardil seda ikka kujutatakse. Kliima osas olime AÜE-s suhteliselt mõistlikul ajal: päeval tõusid temperatuurid küll 40 kraadi ligi, kuid hommikud olid mõnusalt värsked ja õhtud mõnusalt sumedad. Suvekuudel valitseb siin aga väljakannatamatu palavus ja seda mitte ainult keskpäeval. Heal järjel elanikule teeb see muidugi vähem muret – konditsioneeritud kodust väljutakse konditsioneeritud autosse, et sõita konditsioneeritud kontorisse või kaubanduskeskusesse. Iseasi, mida see palavus tähendab Pakistanist siia sõitnud ehitaja jaoks...
Vaatamata suurele kuumusele ja ümberringi laiuvale kõrbele on linna haljasalad ja majaesised kriiskavrohelised ning lilled ja põõsad õitsevad nagu filmis. Tule taevas appi, milline vastuolu! Midagi sarnast olen varem kohanud Las Vegases, USA-s, kuhu on samuti keset tühja kõrbe rajatud tohutu rahaveski. Las Vegasega paralleel tekkis ka siinsetes keegi-ei-tea-enam-kui-mitme-tärniga-pärjatud lukshotellides ringi jalutades. Ehk siis need hotellid pole enam kaugeltki kohad, kuhu sa õhtul magama lähed. Sa lähed neid vaatama nagu muuseumeid või vaatamisväärsuseid. Võid muidugi minna sinna ka lustima: näiteks uues Atlantis hotellis Dubais on Sul võimalus ujuda koos delfiinidega ning Emirates Palace hotellis Abu Dhabis võid sattuda Kylie Minogue või Christina Aguilera kontserdile. Loomulikult tuleb selliste lõbude eest ka väärikalt tasuda. Emirates Palace hotell pakub näiteks praegu nädalast paketti 1 miljoni USA dollari eest ja ärge küsige, mida selle eest vastu saab! Ok, uudishimulikud, siin on Teile link: http://www.emiratespalace.com, võite ise järgi uurida, kas ikka lubatud pärlid ja muu kaup sobib kokku Teie viimase kostüümiga. Lihtsalt hea näide, et aastase reisi asemel võiks mõnes sarnases kohas mõne tunniga kogu reisiraha laiaks lüüa!
Abu Dhabi ja Dubai linnad arenevad praegu sellistel pööretel, et linnakaartide valmistajad ei tea enam, mida kaardi peale panna ja mida mitte. Nii oli meie poolt Abu Dhabi golfiklubist (sic! käisime seal siiski mitte golfi mängimas vaid lõunat söömas!) võetud Dubai kaardil terve trobikond kunstsaari piki Dubai rannaäärt. Kohale minnes selgus, et siiski suurem osa neist on alles arendusjärgus ja kõiki kaardile joonistatud arendusimesid veel käega katsuda ei saa.
Arendajatel on aga siin tõepoolest olnud võimalus lasta fantaasial lennata. Dubai kunst-palmisaartest oli juba juttu, lisaks kõrgub üle Dubai linna Burj Dubai (Dubai torn), millest valmides peaks saama oma 818 meetriga maailma kõrgeim ehitis. Abu Dhabi ja Dubai vahelises duellis on Abu Dhabi astunud olulisi samme saamaks piirkonna kunsti- ja kultuurikeskuseks. Nii on koostöös maailma tipparhitektidega (Frank Gehry, Jean Nouvel, jt) Abu Dhabis praegu pooleli suurprojekt, mille kohaselt rajatakse sinna uus linnaosa, mille tõmbenumbriteks kujunevad kunstimuuseumid (sh Abu Dhabi Louvre), kontserdihooned ja muud meelelahutuskeskused. Lisaks valmib Abu Dhabis järgmise aasta novembriks F1 vormelirada.
Samas on AÜE linnad väga autokesksed (veel üks sarnasus USA-ga). Jalakäijana on Sul kohati võimatu Dubais või Abu Dhabis ringi liikuda, kuna sealne liikluskorraldus pole jalakäija peale üldse mõelnud (siinsete rikkuste kontekstis ilmselt tundubki kummaline, et keegi võiks käia jala!). Nii näiteks ei pääsenud me Dubais üle linna läbivast kiirteest (kaheksa sõidurida mõlemas suunas...) ja olukorra lahenduseks pidime takso võtma. Ühistranspordi arendamine teeb AÜE-s alles esimesi samme. Suuremate linnade vahel on normaalsed bussiühendused olemas, aga linna sees võib olla raske ühest kohast teise pääseda kui Sul oma autot ei ole.
Kohalikele perekondadele tähendab kogu see majandusime aga muretut elu. Paljud hüved riigilt on tasuta: ei maksa kohalikud elanikud midagi kommunaalkulude eest, keskharidusele lisaks on kohalikele tasuta kõrgharidus maailma tippülikoolides, riik ehitab noortele perekondadele tasuta majad, jne. Riigi rikkus, mis lisaks naftarahadele pärineb tänasel päeval juba olulisel määral ka investeerimistuludest ja kinnisvaraarendusest (AÜE suurimad kinnisvaraarendusfirmad kuuluvad riigile) teeb võimalikuks ka selle, et näiteks palgatulu ei maksustata tulumaksuga. Kommunism nägi paberi peal vist midagi sarnast välja või mis, seltsimees Lenin!?
Kohalikest elanikest rääkides oli sümpaatne näha, et erinevalt Süüriast või Iraanist, kus naised olid pakitud burkadesse ja mehed kandsid teksapükse ja T-särke, valitses siinses tänavapildis n.ö võrdsus meeste ja naiste riietumise vahel. Kohalikud mehed kannavad siin uhkusega kandurasid, mis on selline pikk hõlst, enamasti valge (räägitakse, et palavuse kadudes pidid ka kandurad tänaval värvilisemaks muutuma!). Seega musta riietatud kohaliku naise kõrval kõndis emiraatides valgesse riietatud mees. Ja olla kohalik selles riigis tähendab auväärset positsiooni ühiskonnas. Niisamuti nagu igas emiraadis (p.s: AÜE on seitsme emiraadi liit) on au sees riigijuhid, šeigid, kelle suured portreed kaunistasid nii tänavapilti kui äride seinu.
Praegu AÜE-s ringi vaadetes tundub uskumatuna, et see riik võiks kunagi „valmis saada”. Aga ütleme, et mingi viie aasta pärast, kui paljud tänased pooleliolevad arendused on lõpetatud, võiks küll uuesti tulla AÜE-sse linnapuhkusele. Lisaks pöörasele arhitektuurile naudiks siin maailma tippkunsti ja –kultuuri, jälgiks mingit spordivõistlust, veedaks õhtuid mõnes stiilses lounge’s või lihtsalt jälgiks, kuidas kogu see kosmopoliitne kompott Sinu ümber pulbitseb.
Olgu öeldud, et eelmisest loost alates on toimunud lahutus meie väikeses kirjanduslikus kollektiivis nimega Marika ja Tom. Asudes omi mõtteid ajakirjanduse tarbeks kirja panema jõudsime järeldusele, et ühise nime all tehtud lood pärsivad meie individuaalseid kirjanduslikke mõttelende ja tulemuseks on kompromisstekst, mis meid ennast ei rahulda. Seega peame mõnda aega pausi ühiste sissekannete osas, et siis mõne aja pärast ehk midagi uuesti koostööna kirja panna!
Wanna-be rändurkirjanike nimel:),
Tom
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar